Simmentali veis

Simmentali veis on Šveitsi päritolu veisetõug. See on ka üks vanemaid teadaolevaid tõuge. Simmentali tuntakse kaheotstarbelise veisena, ehk teda aretatakse nii piima kui ka liha eesmärgil. Simmentali tõugu nimetatakse ka Fleckvieh Simmental, Fleckvieh, Simmentaler ja muud kohalikud hüüdnimed.

Simmentali veis

Ajalugu  

Simmentali tõug on pärit Šveitsist Simme jõe orust, kus teda hakati aretama 18. sajandil. Teda peetakse üheks vanimaks lihaveisetõuks. Sõna Simme tuleb jõe nimest ja tal tähendab saksa keeles orgu, otsetõlkes ongi Simmental Simme org. Saksamaal kasutatakse tõunimetusena Fleckvieh ja Prantsusmaal pie rouge.

Algselt peeti simmentali veiseid lisaks piima ja liha saamise eesmärgile ka veoloomadena. Esimene tõuraamat ilmus 1806. aastal. 1890. aastal asutati Šveitsi Punasekirjute Simmentali Veiste Ühing. Skandinaaviasse toodi simmental alles 1970. aastatel. Eestisse saabusid esimesed simmentalid 2003. aastal Rootsist. Praegu on maailmas 40 kuni 60 miljonit simmentali veist ja oma arvukuselt on nad lihaveiste seas teisel kohal. Nad on levinud kõigil mandritel, kuid üle poole neist elab Euroopas. Simmentale peetakse üle maailma, kuna nad kohanevad hästi erinevate kliimatingimustega.

Kirjeldus

Simmentalid on tavaliselt punasekirjud, aga esineb ka muid värvuseid helekollasest punakaspruunini, kusjuures heledas värvuses võib esineda tumedamaid laike. Jalad ja pea on tavaliselt valged, silmalaud ja nina roosad. On hea, kui silmade ümbruses esineb tumedamat pigmenti, et vältida silmaprobleeme. Simmentalil on pikk ristkülikukujuline keha, tugev luustik ja lühikesed jässakad jalad. Kael on lühike ja läheb üle laiaks rindkereks, seljajoon on sirge. Udar on suur ja ümar, tugevate kandesidemetega. Udaratervis on üldiselt hea ja udarahaiguseid esineb vähe.  Lehmad kaaluvad 550–800 kg ja pullid kuni 1200 kg. Lehma turjakõrgus on kuni 150 cm ja pullil kuni 160 cm. Välimuselt meenutavad nad herefordi lihaveiseid, mistõttu neid aetakse tihti segamini. On nii sarvedega kui ka nudisid loomi.

Simmentali headeks tõuomadusteks peetakse

• head emainstinkti,

• kaheotstarbelisust (liha- ja piimaveis),
• võimet hästi kohaneda erinevate kliimatingimustega,
• suurt lihasmassi,
• tervist,
• vasikate kasvukiirust,

• rahulikku temperamenti,
• häid ristamisomadusi,
• viljakust,
• kerget poegimist.

Pidamine

Simmentalile sobib kõige paremini intensiivne söötmisskeem. Sobilik on ka ainult rohusöödast koosnev ratsioon, kuid sellisel juhul pole jõudlustulemused ka kõige paremad. Oluline on joogivee kättesaadavus, külma ilmaga tuleb vett pakkuda eelsoojendusega nõus.

Simmentali veised karjamaal

Suvel peetakse neid enamasti karjamaal. Neid saab ka suvisel ajal pidada laudas või lauda kõrval jalutuskoplis, aga siis tuleb haljassööt ette vedada. Laudas võiks kasutada sügavallapanu. Laudaks sobivad ka kergehitised, aga sellisel juhul peab loomal olema ligipääs jalutusalale. Simmentalid taluvad hästi kuni 15-kraadist külma. Laudas tuleb arvestada iga vasikaga lehma kohta 6–7 m². Eraldi peaks olema ka lehmade poegimisala, mille mõõtmed on 2,5x3,0 m². Täistsüklilise tootmise korral on soovitatav jagada veised rühmadesse: lehmad koos vasikatega, tiined mullikad, lehmikud, nuumpullid, sugupullid. Kui karjas on vähe loomi, võib kahte esimest gruppi pidada koos.

Jõudluskontrolli näitajad

Jõudluskontrollile allutatud simmentali karjasid 06.12.2021 seisuga on Eestis kokku 140, kus veiseid on 4811, neist lehmi 2268 ja lehmikuid 1644. Nende seast puhtatõulisi simmentale on 1777, lehmi 892 ja lehmikuid 550. Ristandeid on 3034, lehmi 1376 ja lehmikuid 1094.